Alo Paju
Vaimukaid ütlusi on kümmekond, aga need mattuvad jabura sõnavahu alla. Need naljad
oleks võinud mahutada paari "Baskini anekdoodi" mahtu ajalehenurka ning suhteliselt
terase loo Jumala Restoranist vormistada humoreskina mõne lehe huumorilisasse, aga et
terve raamat... Pidevalt joobes tegelaste tramburai ei suuda kohe kuidagi kaasa haarata.
Ehk pole ka autor karsklane... Kui pehmelt öelda? Ehk selgitub suvaliselt paberile
voolanud tekst autori teadvuse erilise seisundiga "loomehetkel"? Ikka õige, et Algernon
selle teksti tagasi lükkas.
Minu arvamus teose kohta ehk järellugu
Arvan, et raamatu kirjutamise mõte tekkis Pajul lihtsalt eneseväljenduseks,
näitamaks, et mees mõtleb tõsiselt palju ning fantaasia liigub igas võimalikus suunas.
Raamatu üheltvõetav idee on arusaamatu.
Peale kahetunnilist raamatu lugemist lõpetasin viimase lehekülje, lükkasin kaane kinni ja
ohkasin