Ferenc Liszt
aasta oli Liszti
isiklikus elus tähtsaim: ta armus krahvinna d`Agoult`sse ja põgenes temaga Itaaliasse. Nende
kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine.
Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda,
käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania".
1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema
kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige
viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma
kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad
teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi.
1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat,
see aga ei saanud teoks. Oma kaasaegsete üllatuseks mõtiskles ta sel ajal isegi vaimuliku
elukutse üle ninf kirjutas religioosset muusikat (oratoorium ,,Kristus")