Geenitehnoloogia
Nii ongi
levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset
elutegevust vähe mõjutavad.
35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad.
Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele
klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e.
bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks
rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad
plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel.
36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest?
Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse
umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa
suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks
annaabi.ee 
