Küüditamine
Lõuna ajal viidi meid Tartust rongi peale. Ähvardati palju. Kui me jaamas olime, oli meil kõigil külm.
Osad vanurid toodi haiglast kanderaami peal sinna ja mäletan veel ühte ema oma 3-päevase lapsega. Kahjuks see laps aga pärast suri ja mäletan, et see ema hoidis
vagunis oma surnud last kogu aeg teki sees, nii kaua, kui püssimees selle lapse läbi vaguniukse kraavi viskas.
Seal vagunis oli kõigil suur hirm. Vaguni sisemus nägi välja nagu laut, seal oli õlgi, sest see oli loomaveo rong. Virtsahais oli. Ka püssimehed olid sees. Akendel olid
trellid ees, mõnes kohas oli ka nari. Inimesi koheldi julmalt. Neile öeldi, et nad on "kulakud" ja Eesti riigi reeturid ja et neid viiakse igaveseks ajaks külmale maale.
Sõideti Petseri kaudu umbes 3 nädalat. Vagunis
17
räägiti ja mõeldi ainult sellest, kuidas koju tagasi saada. Lootused olid suured, kõik lootsid tagasi kodumaale saada.
Kohale jõudes nägime venelasi, nälga, viletsust, muldonne
annaabi.ee 
