Tõde ja Õigus II Terve tekst
Pea tundus raskena, segasena ja tuimana, nagu see
polekski tema oma pea, vaid mõni lähker, milles loksub hapupiim. Kõrvad õhetasid öösi, sest
mis maadleja sa oled, kui su kõrvad ei õheta nagu Lurichil. Mitte just, et Indrek ise nõnda oleks
arvanud, vaid nii-öelda ümbrus, seltskond, ühiskond surus talle oma eluvaated peale, öeldes:
mees ei pea olema ainult pikk, vaid ka tugev, ja Indrek tahtis näidata, et ka temasugusel pikal
võib olla rammu, nagu oleks ta kasvanud loomatoiduga, mis teeb härra Mauruse arvates
tugevaks.
Maadlused lõppenud, kestis rammuvaimustus küll veel hulk aega edasi ja nii mõnigi põlvesilm ja
küünarnukk purunes kõval puupõrandal, aga pikkamisi andis üldine pinevus järele ja
rammukasvatamine ning -katsumine jäi mõnele üksikule valitule. Selle uima lähtumist edendas
suuresti väike ja tühine sündmus.
Peale jõulusid tuli seitsmendasse klassi uus õpilane, nimega Pajupill. Ta oli tõmmu, loperguse