Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik
Ühelegi loomale ei saa panna külge kindlaid iseloomujooni ning samuti ei saa me öelda rebaseliigi kohta, et ta on uudishimulik ja kaval, kuigi neid saab kaudselt siduda kiskjaliku eluviisiga. Mida leidlikum ja uudishimulikum on loom, seda suurem šanss on tal ellu jääda ja seda kindlam on, et antud liik jääb püsima. (Mänd, 1998) Rebasele oli omistatud ka 6 omadust, mis ei ole seotud looma ökoloogiaga. Need on iseloomujooned, mis inimene on üle kandnud rebasele, sest paljud loomategelased on muinasjuttudes isikustatud (Mihkla & Tedre, 1980). 3.2. Hunt (Canis lupus) Hunt esines 73 muinasjutust peategelasena 33 ja kõrvaltegelasena 2 korral. Talle omistati peategelase rollis 13 erinevat omadust. 4 omadust, mis on hundi ökoloogiaga otseses seoses: peab öösel jahti, kiskjalikkus, kuuletub teistele (karjaloom), hea haistmismeel. 3 omadust, mis on kaudses seoses hundi ökoloogiaga: kannatlikkus, kavalus, külarahva vaenlane.
annaabi.ee 
