A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Muulil seisis rikkalikult kullaga ehitud, nagu alati teemantides ja kalliskivides
sädelev Buckingham, peas kübar, mille valge sulg langes ta õlale. Buckinghami
ümbritses peaaegu niisama särav saatjaskond.
See oli üks neid väheseid kauneid talvepäevi, kus Inglismaale meenus, et on olemas
päike. Kahvatu, kuid siiski veel särav taevakeha lähenes horisondile, värvis purpurpunaseks
korraga nii taeva kui ka mere ja kuldas oma viimaste kiirtega linna torne ning
vanu majakesi, mille aknad loomasud nagu tulekahjus. Hingates sisse mere-hõngu, mille
lõhn maa läheduses muutus veelgi teravamaks, vaatles mileedi ettevalmistuste võimsust,
mida ta
512
ji tulnud purustama, armee võimsust, mille tema, naine, njdi üksinda võitma mõne
koti kullaga. Ja ta kõrvutas ennast mõttes Juuditiga, selle hirmsa juuditariga, kui see oli
astunud assüürlaste laagrisse ja nägi. tohutut hulka vankreid, hobuseid, mehi ning relvi,
mis pidi hajuma tema ühest käeliigutusest nagu suitsupilv.