Lapimaa
ümbtitsetud merest, mis tõttu kliima on pehmeme. Tundrasse toob aastaringselt sooja õhku
Põhja-Atlandi hoovus, mis kasvada natuke lopsakamal taimestikul kui teitel tundra aladel.
Igikeltsa esineb laiguti ja sademeid sajab rohkem kui mujal. Vaatamata merelisele kliimale on
tundra kliima väga külm, mistõttu enamus ajast on maapind külmunud, esineb igikelts. Suvel
võib pindmine kiht hakata sulema, kuid alumine pinnakiht jääb alati jäätunuks.
Taimestik on liigi vaene nagu loomastikki. Taimestikus on iseloomulikud samblad,
samblikud, madalad puhmas- (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt) ja rohttaimed (. Puud ja
põõsad on kidurad. Loomade lindude arv kõigub tugevalt suurte rännete tõttu. Tüüpilised
loom tundrale on põhjapõder, arktiline jänes, polaarrebane, lumekakk, lemming. (Maailma
Loodusvööndid)
7.4. Alpiinne Tundra
Külm kliima mägedes on põhjustatud enamasti madalast õhurõhust ja kõrguse suurenemisest.