Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
seltsingud on sageli väga erineva suurusega, püsivusega ja struktuuriga. Nagu
edaspidi näeme, on neil mõningail juhtudel ka vägagi komplitseeritud sotsiaalne
struktuur, mistõttu neid võib nimetada loomaühiskondadeks.
Kuna kaasaegse teadmise järgi loomarühmad tervikuna looduslikule valikule ei
allu, siis tekib küsimus, kuidas sellised keerulise struktuuriga loomade seltsingud
on saanud tekkida? Looduslikule valikule alluvad tõepoolest isendid, mitte
rühmad, ja loomaseltsingud iseorganiseeruvad vastavalt nende üksikliikmete
käitumisele, isendite omavahelistele interaktsioonidele. Sõnaga – seltsinguteks
organiseerumise kalduvus peitub liigi isendite geenides.
Sugulussuhted ja kooselu – On leitud, et üheks tähtsamaks teguriks, mis
loomade seltsingutesse koondumist ja sotsiaalset käitumist oluliselt soodustab,
on seltsingu liikmete vaheline sugulus.
Hoiatussignaalid – Näiteks on pesitsuskolooniate ja mitmesuguste muudegi
annaabi.ee 
