Ammune tuttav kohv Tassitäis kohvi on midagi nii tavalist, et inimesed ei vaevu sellele enne mõtlema, kui märkavad ammuse kaaslase puudumist. Ometi on kohvil kuulsusrikas ajalugu, mitmepalgeline biokeemiline koostis ning ulatuslik mõju jooja organismile. Arvatakse, et esimestena avastasid kohvi ergutava mõju Aafrika hõimud. Kohvipuu purukstambitud seemnetest ja loomarasvast segasid nad kuulikesi, mida neelasid enne jõudunõudvaid katsumusi. Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga. Uudishimulik karjus otsustas samuti neid imemarju proovida ja veendus, et neil on tõesti ergutav,
NL on pindaktiivne aine, mida kasutatakse kosmeetikatoodetes selle puhastavate ja emulgeerivate omaduste pärast. NL võib olla ärritav nagu paljud teised detergendid, mille ärritus kasvab kontsentratsiooni kasvades. Inimestel, kes kasutavad kreeme või muid enesehooldusvahendeid, mis sisaldavad seda ainet, on põhjustanud silma- ja nahaärritust. (Natural health information centre, 2012) Joonis 14. Naatriumlauraadi joonvalem 2.6. Rasvhape See on rasvhape, mis on saadud loomarasvast. Tänu selle aine olemasolule saame teha seepi (eHow Contributor, 2013). Lisades rasvhappele NaOH, siis tekib rasvhappe naatriumsool, mis ongi seep. C57H110O6 + 3NaOH → C6H8O3 + 3CH3(CH2)16COONa Rasvhappeid saadakse loomarasvast. Kõigepealt tuleb läbi viia happekatalüütiline hüdrolüüs, kus katalüsaatoriks on väävelhape, et jagada rasvhape algosadeks. Saadud rasvhapped puhastatakse destilleerimise käigus ja seejärel küllastatakse
annaabi.ee 
