Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine
hüdrobioloogiline tüpoloogia senini puudub.
Eesti jõgede biogeenidereostus
Peamiste biogeensete elementide, fosfori (P) ja lämmastiku (N) mitmesuguste
ühendite sisaldus hakkas Eesti jõgede vees 20. sajandi keskpaigast peale kiiresti
suurenema. Selle põhjuseks oli kasvavate linnade ja maa-asulate puhastama või
puudulikult puhastatud olmevete jõgedesse juhtimine. Samuti oli suureks ohuallikaks
mineraalväetiste ohter (sageli ebamõistlik) kasutamine koos
loomapidamissuurfarmide rajamise ja hooletu sõnnikukäitlemisega põllumajanduses.
Kindlasti tuleb ära mainida ka mullaerosiooni soodustavad ulatuslikud
maaparandustööd ning rohkesti fosforit sisaldavate pesupulbrite laialdane
kasutuselevõtt. Paljude jõgede vees suurunes biogeenide kontsentratsioon mitu korda
ning biogeenid muutusid reoaineteks. See aga põhjustas jõgedes kiirenenud
eutrofeerumist, suurtaimestiku vohamist ja sellega kaasnevate hapnikureziimide
ebastabiilsust
annaabi.ee 
