maailma, on eri ajastute või eri ühiskondade kunstis erinevusi. Kuidas muutis liikuvate piltide areng inimeste elu põnevamaks ja vaheldusrikkamaks? Filmikunst sai alguse juba 18. sajandist. Inglismaa on üldiselt tuntud kui kõige varasem elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid ühte stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus. Inimesed said uusi ja vajalikke teadmisi liikuvate piltide olemasolu tõttu
kohalolekul. Kaamerad olid paigaldatud paralleelselt hobuste jooksu rajaga ja kõik kaamera luugid olid kontrollitavad liikuva nööriga,mis pääsesid liikumakoos hobuste kapjadega. Seal oli 21 osa et jäädvustada hobuste jooks. See teeb umbes 1000 pilti sekundis. Chicagos 1893 aastal maailma näitusel pidas Muybridge mitu loengut loomade teaduse edasiliikumisest loomaaretuse hallis,mis oli spetsiaalselt ehitatud "Midway Plaisance" näituse alustalaks. Ta kasutas enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte maksvale publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese komertsiaalse teatri. William Kennedy,Laurie Dickson,pealik insener koos Edison Laboratories´iga tunnustasid koos leiutisega igapäevast vormi tselluloidi riba koostise piltide jadaga, alus fotografeerimise meetodist ja projekteerimist liikuvateks piltideks. Tselluloidi blokid olid peenikeselt tükeldatud,siis paigaldatud kuumutatud plaatide surve alla