eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj
eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem. 1 huvitavamaid näiteid on Isonkyrö kiriku seinamaalid, mis olid 300 aastat värvikihiga kaetud. Barokiajal, 17.-18. saj tekkisid esimesed kunstikogud ja Porthan rajas Turu ülikoolis kunstiajaloo ja arheoloogia õppetooli. 18. saj
maha, aga Lõ-Sm-l suured asulad. 700-500 eKr tekkisid Kreeka ja Foiniikia kolooniad Vahemere ümber, puututi kokku keltidega, sõlmiti suhteid Briti saarte keltidega. Kreeklased suhtlesid keltidega ka mööda jõgesid. Tekkis suur uus kaubatee, mis tõi rikkusi Hallstatti aristokraatidele. Toodi sisse luksuskaupu. Kaubeldi loomanahkade, teravilja, orjadega, raua ja soolaga. Uue materjali sissetung muutis ajapikku ornamentikat, tekkis rikkalik taime- ja loomaornamentika. Kreeka mõjul pottsepakedra kasutuselevõtt. Mingitel põhjustel jäeti 450. aasta paiku maha tähtsamad võimukeskused, mitmed hävitati. Võib-olla juhtus see rahvasterände tõttu. Mitmed põhja-lõunasuunalised kaubateed kaotasid tähtsuse. La tene: keerukas ornamentika (maagilised ja usulised sümbolid). Mõju algas u 400 eKr ning kestis Rooma vallutusteni 1. saj eKr. Jõudis Britanniasse ja Iirimaale, kus mõju kestis varakeskajani (6. ja 7. saj).
annaabi.ee 
