EESTI PEREKONNANIMED
Männik muutus Mjonikuks(Must 2000: 56).
Parema elu peale saanud eestlased olid varmad oma nimesid saksastama. Nimi oli seotud
inimese sotsiaalse staatusega ja ametis edasijõudnule või hariduse omandanule maakeelne
nimi enam ei sobinud. Kooli läks Jaan Rätsep, kooli lõpetas aga juba Johannes
Schneider(Must 2000: 57).
Aastatel 18531913 toimuski kõige rohkem eestikeelsete nimede saksastamisi. Mõnikord
lepiti vana nime täieliku või osalise tõlkimisega, samuti vahetati välja palju loomanimelisi
perekonnanimesid(Must 2000:58).
4.Nimede korrastamine ja nimede eestistamise kampaania
Eesti Vabariigi sündides selgus, justkui oleks põlisrahvast ainult 60 %, sest vaid niipalju
eestlasi kandis eestikeelset perekonnanime, nendestki suur osa kõlbamatuid, kas roppe või
muidu inetukõlalisi(Henno 2003: 35). Suureks probleemiks oli veel ka see, et palju kasutati
veel vana tradistioonilist kirjaviisi, nii ei olnud haruldane, et ühe ja sama isiku nime võidi
annaabi.ee 
