Eesti loomamuinasjutud
kruusi kive täis, et ulatuks jooma. Või siis kui varesel tuli tahmine õlut juua, tegi ta ise ka õlut.
Eelnevast teoreetilisest osast ning lisatud näidetes järeldub, et igal loomal on tõepoolest oma enda
kindel karaker. Erinevad karakterid on aga sellegipoolest seotud, kuna tark loom ei saa oma plaani
läbi viia rumalata. Sest minu arvamuse kohaselt poleks loomamuinasjutul õiget iva, kui puuduksid
vastandlikud tegelased, kes just teevadki jutu huvitavaks. Ja kuna loomamunasjutud on eelkõige
mõelnud lastele lugemiseks (kuid mitte ainult), siis oleks neil igav lugeda näiteks kahe targa looma
vahelist vestlust, kus mingit kaasahaaravat situatsiooni ei toimukski.
Millised on loomamuinasjuttude teemad?
Pille Kippari muinasjututõlgenduse põhjal on põhilised muinasjututeemad järgmised:
1. Reaalne olustik, rahva elu- ja töötingimused, sotsiaalsed suhted;
2. Rahva teadvus ja olustiku- ning loodusemõistmine;
3