Näärid
sulanud, on see hea õnne märk.
Viljasaagi endena on 1. jaanuari nagu teistelgi talviste tähtpäevade päikesepaiste pigem hea kui
halva tähendusega. Härmatis märgib head teraviljasaaki, head õnne, inimestele head tervist; sadu
(lumi, rahe, vihm) tähendab vilja ikaldumise, inimestele tõbesid ja surma. Võrreldes jõulupühadega on
ilmavaatlus vana- ja uusaastal üsna kõrvaliste tähtsusega.
Vanast, paganlikust jõulukombestikust kuulub aastavahetuse juurde loomamask ning perest
peresse käimine. Nagu jõulupühade aegu, käivad Lääne-Eestis ringi hani, kurg, karu, sokk, Kihnu
saarel pooleldi kurge või sokku meenutav tönk. Sokud käivad kõige enam just nääriajal ning seda
tänini. Kõige iseloomulikum on soku (või koguni sokukarja) ilmumine koos sokukarjasega, kelle
ülesandeks on sokku talutada, talle vett ja kaeru küsida, teda keelata pererahvastliialt kimbutamast.
Välimuse ja käitumise poolest ei erine näärisokk jõulusokust (jõulupukast)