Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loomalauta" - 3 õppematerjali

Nädalane puhkus Eestis
13
ppt

Nädalane puhkus Eestis

Asub Jõhvist 17 km kaugusel Tartu suunas Mäetaguse alevikus. MÕISA AJALUGU Peter von Tiesenhause n 1542 aastal Mäetaguse mõiskompleksis on säilinud 14 hoonet: · tall-tõllakuur (hotell ja restoran), · ait, · viina-ait, · kasvuhoone (supelmaja), · ait-kelder, · viinavabrik (rahvamaja), · meierei, · 2 loomalauta, · tööhobuste tall, · valitseja-maja, · 2 moonakate elamut. Mõisa härrastemajas asub mitmeid mugavaid saale. seminarid, koolitused, firmaüritused, sünnipäevad, kontsertid ning pulmapeod SUPELMAJA-TALVEAED MÕISAKÖÖK TÕLLAKUURIS MAJUTUS. HOTELL MEINTACK 24 numbrituba 48 majutuskohti duss, tualett, voodid, TV, telefon, WiFi, tasuta parkla VABA AEG

Turism → Ökoturism
20 allalaadimist
Jaanipäev ja emakeelepäev
4
doc

Jaanipäev ja emakeelepäev

Uppunute hinged tulid vee alt välja ja pidasid lainetel tantsides rõõmupidu. Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
22 allalaadimist
Jaanipäev vanarahva moodi
14
doc

Jaanipäev vanarahva moodi

Jaaniööl polnud surnute hingedel mitte ainult voli koju tulla vaid, ka maailma mööda rännata ja minna sinna, kuhu igatsesid. Jaaniööl peavad nõiad pidu, ja kes jaaniööl ära nõiutakse, ei pääse needusest kunagi lahti. Kõige sagedasem nõidus oli inimese libahundiks muutmine. Nõiad tegid veel niisugust kurja, et võtsid külamehe õuevärava ja kaevurakked nõiavõiga ja viisid nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999.

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun