Kiviaeg ja muinasusund Westis
hing lahkub ja inimene sureb.
Tolle aja inimesed uskusid et kõigil ja kõigel on hing ehk loodus on hingestatud. Selline
mõtteviis on omane kõigile algelisel arenemisastmel olevatele hõimudele. Usuti, et elu
kestab ka peale surma ning sellest uskumisest arenes välja surnute hingede austamine
ehk esivanemate kultus.
Samuti usuti erinevatesse olevustesse ja nende eksisteerimisele. Usuti, et kui voolid
näiteks kivist loomakuju, saad endale nähtamatu võimu looma üle. Samuti usuti
erinevatesse haldjatesse ja nõidadesse, kellele ohverdati ning toodi erinevaid ande.
Tähtsateks muutusis ohvripaigad, jumalate kujud, pühad hiied, mäed, jõed ja järved.
Tuntumaks jumalaks tolle aja inimestele oli Tara nimeline jumal, keda peetakse
skandinaavia muistse jumala Thori teisendiks. Muistsetel eestlastel puudus peajumal või
ainujumal.
Libahunt