seotud oma elukeskkonnaga ehk ökotoobiga. Selle all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. Biotsönoos koos ökotoobiga moodustab ökosüsteemi. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed,
Esimeses reeglis oli kasutatud mõistet biotoop. Mis see on? Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. Ühe väiksema ökosüsteemina võib vaadelda näiteks tiiki. Tiigi taimekooslus koosneb erinevate liikide populatsioonidest, millest enamus on veetaimed, mis kinnituvad veekogu põhja, hõljuvad vees või pinnal. Loomakooslusse kuuluvad liigid elabad vees, kaldapiirkonna pinnases, põhjamudas või lendavad vee kohal. Koosluste populatsioonid on üksteisega seotud toitumissuhete kaudu ning reguleerivad sellega populatsioonide arvukust. Elukooslus on tihedas seoses ökotoobiga, sest veekeskkonna füüsikalised ja keemilised omadused näit. temperatuur, ümbritseva pinnase omadused, hapniku kontsentratsioon vees, mõjutavad kõikide organismide elutegevust selles ökosüsteemis. 2 Ökosüsteem