vastaks Euroopa Liidu direktiividele, kasutab Eestis Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) volitatud loomaarstide abi, kellele on antud õigus kontrollida vastavaid tootmisettevõtteid (loomafarmid, toidukäitlemisettevõtted). Volitatud loomaarst kontrollib ettevõtte tegevust kas see vastab loomatervishoiu, loomsete saaduste hügieeni- ja loomakaitsenõuetele, mille rikkumine võib ohtu seada inimeste või loomade elu ja tervise. Millised on töötingimused? Loomaarstid töötavad loomakliinikutes või tegutsevad eraettevõtjatena. Eestis tegutseb kolm suurloomakliinikut: Eesti Maaülikooli Suurloomakliinik, Hipodroomi Kliinik OÜ Tallinnas ja Saare Tallid OÜ Viljandimaal kõik ülejäänud kliinikud on väikeloomakliinikud. Suurloomaarsti töö on tunduvalt liikuvama iseloomuga kui väikeloomaarstil. Üks osa tööajast tuleb veeta arstikabinetis, teine aga loomakasvatusettevõtetes ja talunike juures loomi ravides. Seetõttu võib loomaarsti tööd
Mikrokiip süstitakse loomale (üldjuhul) vasakule kaela keskmisesse kolmandikku naha alla vastava süstlalaadse instrumendi abil. Seetõttu ei ole protseduur valulikum kui tavapärane vaktsineerimissüst. · Kuidas seda looma seest leitakse? Kui mikrokiip on loomale paigaldatud, saab seda kontrollida vastava seadme abil, seda kaela läheduses liigutades. Seade aktiviseerib mikrokiibi ning selles sisalduv number edastatakse lugemisseadme ekraanile. Vastavad seadmed on olemas loomakliinikutes, koerte varjupaigas, politseis ning piiriteenistuses jm. · Kas mikrokiip minu koera sees ohustab tema või minu tervist? Ei ohusta, kuna kiip ei kanna endas mingit laengut, ei väljuta kiirgust ning ei põhjusta kudede kahjustusi. Mikrokiip aktiviseerub ainult lugemisaparaadi toimel. · Mida nende andmetega peale hakata? Mikrokiibitud loom kantakse üleEestilisse lemmikloomaregistrisse (www.lemmikloomaregister.ee). Loomade märgistamine ja registreerimine on
annaabi.ee 
