Täpsemalt räägivad flaamid Lõuna-Hollandi keelt. Nad on üks kahest põhi kultuuri-keele rühma Belgias. Nad moodustavad sealsest elanikkonnast enamuse ehk umbes 60%. Ligi 75% flaamidest on ristitud roomakatolikeks, 55% inimestest ütlevad, et nad on usklikud ja neist 36% tõeliselt usuvad, et Jumal lõi maailma. Suur osa flaamidest on ka ateistid ja agnostikud. Samuti on hollandlased enamasti katoliiklased. Toidukutuur põhineb Madalmaade põllumajanduslikul ja loomakasvatuslikul minevikul, kuigi köök võib piirkonniti erineda. Tavaliselt koosneb tüüpiline roog seal kartulitest, juurviljadest ja lihast, supist või pannkookidest. Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. Hollandlased armastavad palju ja sageli süüa. Paljudes peredes on viis kuni kuus söögikorda päevas. Nad armastavad väga ube ja neid võib lisandina leida paljude roogade juures
Köögivilja- ja kalatoitudele lisatakse hästi palju koort ning võid. Toidud on valmistamisviisilt lihtsad, kuid hästi ja mitmekesiselt vürtsitatud. See on arusaadav, sest seni kui Holland suuri kolooniaid omas, saadi pipart, muskaati, nelki ja kaneeli odavalt ning hõlpsasti. Ka maitserohelist, riivitud sidrunikoort ning sidruni-, apelsini- ja teiste puuviljade miresahla lisatakse paljudele toitudele Hollandi köök põhineb Madalmaade põllumajanduslikul ja loomakasvatuslikul minevikul. Kuigi köök võib piirkonniti erineda seal, kus on spetsiifiliste toorainete puudus, on siiski mitmeid hollandi köögile iseloomulikke koostisaineid ja roogi. Siinne köök on segu rammusast toidust ning veidi lääneeuroopalikumate sugemetega roogadest. Olles mereäärne maa, leidub hollandi toitude seas palju mereande. Hollandi kööki on mõjutanud iseäranis Indoneesia ja Surinami köök. Samuti on roogi
annaabi.ee 
