Botaanika loengukonspekt
Kopliviisiline karjamaa kasutamine
Karjamaa jaotatakse kopliteks(osadeks) - neid kopleid karjatatakse vastavalt rohu
kasvule. Mõnepäevasele karjatamisele järgneb pikem vaheaeg(20-30 päeva
taimedele kasvamiseks). Karjatatav ala on piiratud ja loomi sunnitakse sööma ka
vähemsöödavaid liike ja seetõttu nad ei levi nii ulatuslikult. Järgmisel karjatamisringil
on nad noored ja jälle söödavad. Võrreldes kopliviisilist ja vabakarjatamist on
rohusaak 30-50% suurem ja loomakasvatuslik produktiivsus 25-35% suurem.
Portsjonviisiline karjatamine
Karjatamist alustatakse laudast kaugemalt, tehakse püsielektrikarjused osade
eristamiseks. Ühe portsjoni suurus peaks olema nii suur, et loomadel jätkuks süüa 4-
5 tunniks. Enne lauta ajamist tuleks loomad lasta uuele osale karjamaast. Enne lauta
tagasi laskmist lastakse lehmad uuele karjamaale, et nad kõhu väga täis sööksid.
Karjamaade vahelduvkasutamine