Eesti maaülikool Loomakasvatusinstituut Kursusetöö veisekasvatuses Lihatõud Koostaja: Kaja Tuisk Juhendaja: Heli Kiiman Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Sõna ,,cattle" tuleb vanast prantsuse sõnast, mis tähendab omamist. Arvatakse, et esimesed veise kodustamised olid Euroopas ja Aasias kiviajal. Tänapäeva veised said alguse kõik ühest esivanemast, kelleks oli tarvas. Arvatakse, et viimane tarvas tapeti Poola aladel 1627aastal. Ajaloolises tagasivaates peeti veiseid alguses tööloomade ja sõnnikutootjatena, et tõsta põlluviljakust, kuna suhteliselt hästi oli arenenud teraviljakasvatus. Piima- ja lihaloomana hakati neid pidama alles XIX saj. II poolel s.o 1860ndate aastate paiku, kuid veel möödunud sajandi algul ei andnud keskmine talulehm aastas tonnigi piima. Veiste söötmine oli puudulik, pidamine kehv.(Veisekasvatuse areng Eestis) Ajalooliselt ei ole eri...
Kirjeldasin ensüümi toime skeem, juustus toimuvate käärimiste ja juustu valmimise skeem ning lõpuks jutustasin, millised mikroobirühmad osalevad juustude valmimisel. 19 Kasutatud kirjandus 1. Kukk, M., 2000. Piimanduse areng Eestis XIX-XX sajandil.Imavere: Eesti Piimandusmuuseum, 59 lk. 2. Laht, T., 2001. Piim- ja piimatooted toiduna. - Piimanduse käsiraamat. Tartu: EPMÜ Loomakasvatusinstituut, lk 75-101. 3. Poikalainen, V., 2007. Pilguheit juustumaailma. Tartu, lk 9-27. 4. Poikalainen, V., 2004. Juustutehnoloogia. Tartu, 332 5. Poikalainen, V., 2006. Piima tootmine. Tartu, 448 lk. 6. Robinson, R.K., 2005. Modern dairy technology. Volume 2. Advances in Milk Products. Second Edition. New York, 294-314. 7. Горбатова, К., 2003. Биохимия молока и молочных продуктов. Санкт-Петербург: ГИОРД, 314. 8
annaabi.ee 
