määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse
määramiseks uriinis monokloonsel antikehal põhineva immuunreaktsiooni abil. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE IN VITRO IMETAJATEL Embrüosiirdamine seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Rakenduslik huvi embrüosiirdamise vastu koduloomadel tekkis pärast seda, kui avastati ja eraldati gonadotroopsed hormoonid, sealhulgas folliikuleid stimuleeriv hormoon. Need hormoonid said loomakasvatusfirmadele kättesaadavaks 1950. aastatel. Nende manustamisega sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni ehk hulgiovulatsiooni, mille puhul üheaegselt küpseb ja eraldub näiteks lehma munasarjast 5-10, vahel kuni 30 munarakku. Seejärel teostatakse kunstlik seemendamine ning 6-8 päeva hiljem pestakse embrüod emakast välja. Teiselt loomalt pärit embrüotest järglasi sünnitanud loomi nimetatakse ka surrogaat- ehk asendusemadeks. Kasutatakse munarakkude eraldamist kas munajuhast või otse
annaabi.ee 
