JEAN-JACQUES ROUSSEAU "Ühiskondlikust lepingust"
Põigates hetkeks
tagasi perekonna ning vabaks sündimise juurde näeme, et lapsed jäävad
oma isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks, selle
vajaduse kadudes katkeb kohe ka loomulik side. Kui nad ka edaspidi kokku
jäävad, sõltub see mitte enam loomulikust sidemest, vaid vabatahtlikust
otsusest. Inimese esimene seadus nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja
tema esmased mured on need,mis puudutavad teda ennast.
Inimsugu jaotub loomakarjadeks, kellest igaühel on oma juht, kes tema eest
hoolitseb selleks, et teda nahka panna. Nagu karjane on loomult üle oma
karjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid oma loomult kõrgemad kui
nende rahvad. Inimene kes hakkab aga orjaks, ei anna, vaid müüb end –
vähemalt oma ülalpidamise eest. Mille eest aga müüb end rahvas? Kuningas
ju kaugeltki ei toida oma alamaid, vaid just nemad elatavad kuningat. Ning
kuningas ei ela vähesest. Väide, et inimene annab end ära tasuta, on