"loomakahjustuste" - 1 õppematerjal

Põllumassiivi alanüüs mullastiku kaardil

Põllumassiivi metsastamine Põllumaade metsastamine on keeruline, kuna põllumaade ja metsade füüsikalised ja keemilised omadused on erinevad. Põllumuldadel esineb pindmine horisont, mida on rohkesti rohkesti haritud, väetatud, lubjatud, väetatud ja lubjatud, seetõttu on põllumuldadel kasvavate taimede juured pindmises kihis. Metsastamise õnnestumiseks on oluline maapinna ettevalmistus, umbrohu ja loomakahjustuste eemaldamine ja läheduses olevate sobivate puuliikide seemnekandjad. Vilja alt äsja vabanenud maa-ala on lihtsam, kuna pidevamaaharimisega on umbrohud tõrjutud seisundis, peale selle on maa kobe ja on kerge istutada. Puuliikide ja metsastumisviisi valik sõltuvalt mullaliigist: Ko ja KI (põllumassiivil kõige suurema osa protsendiga mullad) – arukask, maarjakask, kuusk, tamm, hübriidhaab, metsastumisviisiks istutamine Kasutatud kirjandus  Penu, P. 2006