Vanasõna kui folkloorižanr
pestakse mõnikord pühapäevakski puhtaks.
Üksikuist jutuliikidest on vanasõnadel ja kõnekäändudel olnud kõige elavam
ainevahetus kindlasti naljanditega. Üpris palju paralleele on ka loomajuttudega,
samuti juttudega rumalast kuradist, üsna vähe aga imemuinasjuttudega. Näiteks
motiiv hunt lambanahas esineb vanasõnas Pealtnäha vaga lammas, seest kiskja
hunt. Tuge on saanud see motiiv Piiblist, kuid paralleel on ka loomajutuga, kus
lambanahas hunt tapab lambaid, karjused tapavad hundi jne. (A. Krikmann
,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" lk 116117)7
6 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri
7 A. Krikmann 1997 ,,Sissevaateid folkloori lühivormidesse" Tartu Ülikooli kirjastus
Vanasõnad on kõikjal meie ümber: igapäevases kõnes, televiisoris, reklaamidel.
Sellest võib järeldada, et nad kuuluvad meie ellu ja on autoritaarsed. Käibel on need