Naljandid ja anekdoodid
elementaaarkoomiliste "praktiliste naljade" ja äpardustega, mida juhib kavalus, rumalus ja juhus.
Teistes selgelt erineva alaliigi vanemas naljandikihis moodustavad valetamis- ja absurdijutud.
Kavalusnaljandid. Kompositsioonimall, kus on vastandatud kaval ja rumal tegelane ning kaval
petab rumalat, on vanemas folkloorses jutus üks läbivamaid stereotüüpe, mille "rakendusala" ei
piirdu kaugeltki naljanditega. Selline tegelaspaar võib olla ka zoomorfne, nagu loomajuttudes ja
valmides (AT 1299), kus kavala tegelase tuntuimaks võrdkujuks Euroopas ja laiemaltki on rebane.
Rumal tegelane võib olla samuti demonomorfne, nagu nn. juttudes rumalast kuradist (AT 1000
1199), kus vastamisi on Kaval-Ants ja Vanapagan. Ka naljandite ja novellilaadiliste juttude vahele
on raske selget piiri tõmmata, sest viimasteski on tegelasi vastandavaks tunnusjooneks mõistus ja
vaimukus, targemad on harilikult ka sotsiaalselt madalamad ja vastupidi ning targemad annavad