Euroopa muinaskultuurid
Erinevus on tingitud kohalikest
loodusoludest ja maavaradest. Kalapüüdmine heal tasemel. Niinekoorest osati juba võrke punuda 8500 ekr.
Kasut ka luust õngekonkse. Peamiseks osutus loomade küttimine. Hüljeste küttimine, kobraste ,
põhjapõtrade.Korilus.
Ei tunta kalmistuid. Eesti alal on vaid paar paika, kus oletatakse kunda kultuuri kalmistuid. Kivisaare kalmist,
kust n leitud paarkümmend luustikku ,panuseid on vähe kaasas, peamiselt loomahambad. Mistõttu on neid
raske dateerida. Veibrist leiti vaid üks haud dateeringuga 5200 ekr . Põhja lätis on aga Zvejnieki kalmistu ,
mis on kogu keskmise kiviaja ida euroopa küige suurem kalmistu . Sealt on leitud üle 300 luustiku , neist
kõige vanemad on dateeritud 7000 ekr. Panuseid palju ei ole, on üksikuid tööriistu ja loomahambaid , millel
on sälk tahaotsa ligatud. Loomahambaid kanti riiete küljes ja pea ümber.Ilmselt viidi seal läbi ka igasuguseid
annaabi.ee 
