Eesti loomamuinasjutud
2. Rahva teadvus ja olustiku- ning loodusemõistmine;
3. Rahva püüdlused ja unistused, esteetilised ja ühiskondlikud ideaalid.
Kuigi eelnev teooria pole otseselt loomamuinasjutu kohta kirjutatud, on see sobilik käsitlemaks ka
loomamuinasjuttu, kuna see on siiski üks muinasjutu liikidest. Reaalse olustiku taga on loomade
söömisvajadus ning muud elementaarsed vajadused, näiteks turvalise elukoha leidmine. Eriti on
loomamuinasjuttudes välja toodud loomadevahelised sotsiaalsed suheted: kes on mõjukas, kes
mitte, kes arvab olevat endal rohkem õigusi kui teistel. Loodusemõistmise puhul on muinasjuttudes
toodud välja loomade erinevad eluetapid, näiteks kui kellelgi on pojad ning samas ka
bioloogilisemad teemad, näiteks see, et hunt pidevalt lambaid süüa tahab, loodus on selle niimoodi
paika pannud.
Muinasjuttude teemad olenevad ka sellest, kes on parasjagu tegelasteks. Vaadeldes P. Kippari