Religiooni mõju muistsete eestlaste igapäevaelule - lühikirjand
Siiski arvati mõnelpool, et
peale surma siirdub hing putukatesse. Peale surma käidi enamasti lahkunu haua juures, et nö
sidetpidada ning suhelda, jättes sinna nii mõnigikord liha tükk või leivakäär pruukostiks.
Matuse talitluse juurs on ka nähe lääne kiriku mõju, mistõttu hakati mõninga aja pärast surnute
põletamise asemel neid hoopiski matma.
Muinaseestlaste suhe loodusega oli väga tihe. Inimesed austasid loodust ja kõike sellega seonduvat
sügavalt, uskudes, et loomadell, lindude, putukate, kividel, puudel jne on oma hing. Sellist
hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks. Oluline koht oli ka ohverdamisel, mida peeti
selleks, et jumalatele,vaimudele ja haldjatele meelejärele olla. Pühadeks puudeks, kus
ohvritalitlused aset leidsin peeti enamasti pärnasid, tammesid kui ka pihlakaid. Teisteks
pühapaikadeks olid ohvrikivid, mille pealispinnal olid enamasti, kas looduslikud või inimese poolt
uuristatud lohukesed.