Taimekasvatus
orgaaniline aine, mis on hästi lagunenud. Mullad on niisked või märjad, huumuse ja N rikkad,
pH 4-6. pärast kuivendamist ja mineraalväetistega väetamist sobivad rohumaadeks
b) siirdesoomuld (S) neid on 10% Eesti muldadest. Koosnevad roht- , põõsas ja
puittaimedest. Mullad on väga happelised. Pindkiht on toorhuumuslik turvas e.
vähelagunenud. Metsadele sobiv.
c)rabamullad (R) hele või keskmiselt pruun turvas. Kasutatakse kütte turbaks,
loomadeallapanuks ja meditsiinis.
9) Lammimullad
Lammimullad ( A) paiknevad veekogude kallastel, kus on igaaastane üleujutus (vähemalt 1
kuu) .Pole kindlat profiili. Sobivad rohumaa muldadeks. Ei tohi väetada.
10) Erodeeritud ja deluviaalmullad
Erodeeritud e. ärauhutud mullad (E) on levinud Lääne ja Lõuna Eestis, kus tuule ja
veega kantakse ära pindmine künnikiht. Sobiv rohumaaks.
Deluviaalsed mullad e. pealeuhtelised on levinud nõgusatel aladel, kuhu kogunevad vee ja
annaabi.ee 
