"loomaastikel" - 1 õppematerjal

Eesti taimed ja taimekate

soolane Litoriinameri muutus riimveelisemaks Limneamereks. Rikkalikud heeringa (räime) ja hüljeste luujäänused tollest ajast viitavad selle protsessi pikaajalisusele. Hilisneoliitilisest perioodist on leitud kultuurkõrreliste õietolmuteri. Enamasti jääb tõsisema teraviljakasvatuse algus siiski hilisematesse ajajärkudessse. Arheoloogilisest materjalist kinnitavad teraviljakasvatust Pronksiaja lõpu nn. Balti- ja Kelti muistsed püsipõllud loomaastikel mitmel pool Põhja-Eestis ja saartel. Esmakordselt leidub Pronksiaja lõpu setetes rukki õietolmu. Arvatakse, et see liik oli alguses umbrohi nisu- ja odrapõldudel, ning alles hiljem, Rauaajal võeti rukis kasutusele iseseisva põllukultuurina. Subatlantikum (2500­0 BP) Esimese aastatuhande alguses p.Kr. saavutas kuusk Eestis oma teise maksimumi ja intensiivistus taigale iseloomulike loomade sisseränne idast. Kui Kesk- Euroopa ilvese, karu ja põdra