seotusele kui mitte paguluses, siis vähemalt värskenenud peamiselt tänu Nõukogude Liidus sõjaeelsel ajal looduga. valitseva poliitilise surutise nõrgenemisele, siis Sulaaja saabudes kujunes esialgu tähtsai 1960ndail alanud kirjandus uuendus seostub maks kirjandusžanriks romaan. Kirjandus maailmas üldisemalt aset leidnud vaimse looliselt oluliseks sündmuseks sai Rudolf Sirge murranguga, mida tegelikult juba 1950ndail “Maa ja rahva” ilmumine 1956. aastal. Romaan olid kuulutanud noored vihased mehed. Eestis kajastas Eesti maaelu ja selle kallal 1940. aastail kerkis esile uus põlvkond prosaiste (Arvo toime pandud vägivalda uue, tõelähedase Valton, Mati Unt, Aimee Beekman jt.)
14.Milline toime on lugudel? Lugudel on oluline ühiskondlik, psühholoogiline roll, lugude abil loome endale maailma. Lugu annab mingi tähenduse ja mõistmise erinevatest asjadest. Seega on lood vajalikud maailma mõistmiseks, viis eksperimenteerida erinevate ,,minade" ja identiteediga, mõelda oma koha üle ,,pärismaailmas" paljud lood keskenduvad initsiatsioonile ehk suureks kasvamisele. Lood korrastavad inimkogemust ja paigutavad ümber. Ka inimene mõtleb oma elust looliselt, korrastatult. Lugude/kirjanduse abil saab uurida või ka leiutada inimelu tähendust. Lood seega ilmutavad (näitab maailma korrastatust) ning loovad (lugu on millegi loomine, käivitab sündmused). Lugudes saab läbi mängida alternatiivse kultuuri valitsevale kultuurile ja ühiskonnakorraldusele; kultuuri ja ühiskonda kritiseerida. Lood nii kinnistavad kultuuri domineerivaid vorme kui problematiseeivad neid. Lisaks võivad lood panna inimese ka kuidagimoodi käituma.