Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
terminoloogia korrastamine on tõhusalt käima läinud ka teistel erialadel. Paraku ei jõua kõik
asjatundjate soovitused kasutajani. näiteks Õs 2006 esitab looksulgudes ja väikses kirjas, st väga ebasoovitavana briifing
’infotund, teabetund’. Postimehe lisalehes turundustrendid 2009 (15. XII 2008) kasutatakse mugandit ja selgitatakse, et
„briif ehk brief ehk briefing on sõjaväeline terminoloogia. briifimine on kurssiviimine“. Pole parata, nii tihe reklaam mõjub
looksulgudest tõhusamalt. ajakirjanduses korduvad uudissõnad jõuavad üldkeelde ja sealt sõnaraamatusse.
Sõnavara täiendamise viisidest rääkides tavatsetakse eristada leksikaalsete (laenamine, uute tüvede moodustamine),
morfoloogiliste (tuletamine, liitmine) ja semantiliste (tähenduse muutumine) vahendite kasutamist. 1990. aastatel käibele
tulnud sõnavaras need moodused põimuvad: uusi laensõnu kasutatakse tuletusalusena, ka struktuurivõõraid laensõnu ja
annaabi.ee 
