Emajõgi
hapnikupuudusesse. Suurvee ajal ei jõua
Emajõgi kogu vett ära juhtida ning
laialdased alad jäävad vee alla. Võrtsjärve
maksimaalse veeseisu korral on
üleujutusala u. 90 km².
Keskjooks (Käreverest Emajõe Suursooni)
Keskjooksul on kaldad veidi kõvemad ja Emajõgi pole siin enam nii lookeline. Üks
väheseid kohti, kus kõva mineraalpinnas ulatub mõlemal pool otse jõeni, on Tartu,
täpsemini Laia tänava otsas asuva Vabaduassilla koht. See on ka ajalooliselt vanim
jõeületuskoht. Tartu kohal on jõe ürgorg 1 km laiune ja kuni 20 m sügavune, peale Tartut
ta laieneb ning aheneb uuesti alles Haaslava kohal ja on kitsas Kastreni. Jõgi on siin
sirge, lookeid ning soote on vähe, kallastel on põllumaad ja soostunud orulammid.