Saaremaa maastik
mõnda aega vastu. Ka umbes 40 aastat tagasi hüljatud niitudel, nüüdsetes kadastikes, võivad
mõnes imekombel püsinud hõredamas kohas kasvada veel eriti visad lootaimed. Kuid
looniitudele omane liigirikkus on ka sel juhul ammu minevik. Kaheksakümneaastastest
kadakatihnikutest niidutaimi enam ei leia. Kadakaokaste varis on muutnud mulla
happelisemaks, selleks ajaks on esimesed männid juba kadakatest läbi kasvanud ja teised
ootavad järge.
Laialdased lookarjamaad kaotati läinud sajandi keskel ette võetud loodude taasmetsastamise
kampaaniaga: tüsedamal mullal, puude kasvuks soodsama veereiimiga lool läksid tookord
ridadena istutatud männid rahuldavalt kasvama. Suur üritus ebaõnnestus vaid seal, kus plaatjat
paasi katab üliõhuke mullakiht ja kuhu ajuti koguneb ka pinnavett. Kokku metsastati
Saaremaal pool sajandit tagasi üle 6000 hektari loopealseid kadastikke . Teine osa samast
annaabi.ee 
