Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa pöörlemistelje sihis ja näib seetõttu paigal püsivat. Tähed teevad taevas täistiiru ühe ööpäevaga. Põhjanabal seisja näeb tähti liikuvat piki horisondiga paralleelselt ringjoont ja tähed ei tõuse ega looju kunagi. Eestis ei ole horisont ja taevaekvaator paralleelsed, seetõttu esineb meie taevas ka tõusvaid ja loojuvaid tähti. Eestis vaatatuna on vaid Põhjanaela ümbruses tähti, mis ei looju kunagi. selliseid loojumatuid tähti nimetatakse pooluselähetasteks e. tsirkumpolaarseteks tähtedeks. Ülejäänud tähed tõusevad idast (kagust või kirdest, sõltuvalt tähe käändest). Kõige kõrgemale tõusevad tähed lõunataevas ja loojuvad seejärel läänes (või käändest sõltuvalt edelas või loodes). Eestis võib näha ka taevaekvaatotist lõuna poole jäävaid tähti, s.t
Horisondi tasand jaotab maailmaruumi 2 poolkeraks nähtavaks ja mittenähtavaks.maailma põhjapoolus-punkt mis jääb tähtede ööpäevasel liikumisel liikumatuks.selle vastas lõunapoolusja neid ühendab maailmatelg seniit-takeral otse üleval olev punkt selle vastas nadiir. Ekliptika-päikese aastane teekond tähtede suhtes. M poolusel asub maailma poolus seniidis tähed liiguvad mööda ringjooni, mille tasandid on horisondi tasandiga parl.keskmistel laiuskraadidel on nii tõusvaid kui loojuvaid tähti. päikesesüst üldisl.-Sü tsentriks on Päike. Psüsteemi kuulub 9 suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu",kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3
annaabi.ee 
