Eesti keel kui teine keel ja Eesti kultuur
Ei saa unustada, et autor
opereerib siin väga laiade ja keeruliste teemadega nagu kapitalism, turundus, võim ja raha
ning räägib neist mõistetest nagu oleks kõik väga selge. Väide, et „mõned inimesed soovivad
aina rohkem ja rohkem raha teenida, et rohkem võimu omada,“ on ehe näide tühjast
tähistajast, millega pole intelligentsetes aruteludes eriti midagi teha, sest sealt puudub
argumentatsioon ja vajalik enesekriitika. Siin on tegu narratiivse loojutustamisega. Samas
nagu kirjutavad Aava ja Salumäe, ei olegi arvamusloo mõte alati objektiivne ja akadeemiline,
vaid arvamus peegeldabki inimese emotsioone, mistõttu võib seal leiduda ka populismi.
Samas tekstide mõju analüüsimisel ei saa lähtuda ainult tekstist enesest, vaid silmas tuleb
pidada ka seda, kuidas just teatud ajahetkel mingi tekst suutis edasi anda oma ajastu inimeste
arusaamu, veendumusi, ootusi, eesmärgipüstitusi jne. Kasaku teksti puhul on „kontekst“ just