Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö
kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, see meeli uimastab kui õndsus mingi.
ma trepi vanal astmel istumas.
Jõulutervitus 1941
Astun vaikset jõululumist rada
üle kannatanud kodumaa. Ühineb nüüd pimedus ja valgus,
Igal lävel tahaks kummardada: tähtedesse tõuseb kustuv tund.
ükski maja pole leinata. Loojumisse pandud puhte algus —
öö on äkki nagu avardund.
Ehasäde hõõgub muretuhas,
nördimusest kalk, hell valust meel: Kõik on harras, tõsine ja püha,
ei saa mitte olla jõulupuhas ripsmeil sulab lume hõbelint.
sellel valgel jõulupuhtal teel. Tõuseksin kui kõrgemale üha:
Kutsub nimepidi mind see täht.
Ah, et on nii kiviränki hetki
annaabi.ee 
