Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatud 24 vööndiks, iga vöönd 1h. Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS:
Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.Elusa taeva andis meile tagasi kuulus A.Dürer.Tema joonistusi peetakse klassikalisteks,Eesti atlasesse on nad ka jõudnud J.Heveliuse taevaatlase vahendusel. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus 1886.aastal ,,Oleviku"väljaandel. Praeguses Eestis kasutatavas täheatlases on tutvustatud ka meie esivanemate tähtkujusid ja tähenimesid. Loojumatud ja loojuvad tähtkujud Loojumatud:Andromeeda,Herkules,Ilves,Jahipend,Kaelkirjak,Kassiopeia,Kefeus,Kolmnurk,L ohe,Luik,Lüüra,Perseus,Sisalik,Suur Karu,Veomees,Väike Lõvi,Väike Karu. Loojuvad:Ambur,Berenike Juuksed,Delfiin,Eridanus,Hobu,Hüdra,Jänes,Jäär.Kaalud,Kaksikud,Kalad,Kaljukits,Karjus,Kil p,Kotkas,Lõvi,Madu,Maokandja,Neitsi,Nool,Orion,Pegasus,Põhjakroon,Rebane,Skorpion,Su ur Peni,Sõnn,Vaal,Veevalaja,Vähk,Väike Peni,Ükssarvik. Eestimaa tähistaevas
lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda lad Andromeda Neljast heledast tähest riviga tähtkuju. Hästi nähtav sügisöösiti ja talveõhtuti. Vaevu nähtav udukoguna. Andromeeda Herkules lad Hercules Laiaulatuslik, kuid silmatorkavalt heledate tähtedeta tähtkuju Seal asub heledaim tähtede kerasparv Herkules Ilves lad Lynx
annaabi.ee 
