Õiguse üldteooria
Kohtuniku seotus seadusega, õiguskindluse
ja võimude lahususe printsiibid on tegelikult osutunud takistuseks või ka tagatiseks, miks
juriidiline meetodiõpetus ei saa tunnustada tõlgendaja piiramatut vabadust seaduseteksti sisu
kujundamisel
Normi loogilise süsteemi ja struktuuri võrdlus:
(Õigusnormi loogilise süsteemi ja õigusnormi loogilise struktuuri võrdlus)
Õigusnormi loogiline struktuur. Õiguse entsüklopeedia. Narits, lk 98 jj
Õigusnorm on oma loogilselt vormilt hüpoteetiline lause. KUI konkreetsed elulised asjaolud
vastavad normi faktilisele koosseisule, SIIS kehtib nende eluliste asjaolude suhtes õiguslik
tagajärg. Ka selliselt strukteerimata õigusnormid on suunatud ühiskonna korrastamisele.
Normi loogikast lähtudes koosneb iga täielik õigusnorm kahest osast: abstraktsest faktilisest
koosseisust (T) ja õiguslikust tagajärjest (R). Nendes lähtuvalt näeks normi loogika välja
järgmiselt:
Kui T, siis R.