Loogika referaat
standardse kasutusega, kuid see kasutus ei ole põhimõtteliselt vale) võib tähendada
tõesust (mis ühe levinud arusaama järgi on vastavus faktidele ehk reaalsusele) või
usutavust, tõepärasust või muud sarnast (tõde ei ole meile üldjuhul kindlalt teada ning
tõesust saab kindlaks teha ainult kui vastavust mingile kirjeldusele). Võib juhtuda, et kuigi
arutlemine on õige, on tulemus väär. Ja võib ka juhtuda, et kuigi arutlemine on vale, on
tulemus tõene. Kui lähtuda sellest, et loogilisusel on kaks aspekti nii-öelda reeglipärasus
ja tõepärasus , siis me peaksime valima reeglid nii, et nad ei rikuks tõepära, ja valima
oma uskumused nii, et reeglipärased arutlused neid ei saaks kummutada. Kui
arutlusreeglid on valitud suvaliselt, siis ei ole arutluste tulemustel tähendust: arutlused
jäävad mänguks. Kui uskumused on meelevaldsed, siis ei ole arutlemisel mõtet, sest
usutakse ikka seda, mida tahetakse.
Formaalse loogika määratlus