Kunagi ei mõelnud ma, miks see üldse nii on. Alles hiljem koolis füüsikat õppides sain teada, et nähtus toimus seepärast, et heeliumi tihedus on palju väiksem kui õhu tihedus. Sellepärast võib heeliumit täis õhupall olla kergem kui õhk. Sellisel juhul on üleslükkejõud suurem kui raskusjõud ja pall tõusebki üles. Lihtne ja loogiline, ent vaevalt ma 6-aastase lapsena seda mõistnud oleks. Füüsika on üks loogilisemaid asju siin maailmas. Füüsika nähtused on need, mis meid päevast päeva ümbritsevad ja millega me igapäev kokku puutume, ise sellest arugi saamata või mõtlemata, et mõnel tegevusel või nähtusel võiks midagi füüsikaga pistmist olla. Nt iga inimene on kindlasti piisavalt tark, et mitte minna pankranniku serva peale nii, et oleks võimalik libastuda. Ent miks see libastumine üldse võimalik oleks? gravitatsioonijõu
· Pindlokaliseeritud objektid · Hajutatud objektid Ruumiandmete üldistamine interpoleerimine · Interpoleerimine on paratamatu, sest pidevalt määratud andmete (välja) puhul on meil mõõdetud andmed vaid mõnedes punktides ning kogu vahepealse ala jaoks peame andmed ,,tuletama" mõõdetuist. Interpoleerimismeetodeid valik sõltub andmete iseloomust · Lähima väärtuse ja/ või lineaarne o Lihtsamaid, lihtsameelsemaid o Sugugi mitte loogilisemaid o Parema puudusel sageli põhjendatud · Pöördkauguse meetod o Tööks vajalikud parameetrid ja nende võimalik mõju tulemusele - Eeldus mida lähemal on punktid üksteisele, seda suurem on nende sarnasus - Uue punkti väärtus on olemasolevate punktide kaalutud keskmine, kaaludeks on olemasolevate punktide pöördkaugused uuest punktist.