Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
1804 aga kehtestati esimene
üldsõnaline tsensuuriseadus. Selles loeti tsensuuriameti ülesandeks mitte ainult
tõkestada kõlbluse-, usu- või riigivastaste teoste ilmumist, vaid anda ühiskonnale
teoseid ja raamatuid, mis soodustaksid tõelise valgustatuse levimist ja kõlbluse
arengut! Seda tõlgendati mitmeti, nt Tartu Maarahva Näddalilehe keelamist
põhjendati sellega, et ei saa kasulik olla informeerida talupoegi asjadest, mis neisse
üldse ei puutu! Sellise loogikauperpalliga tunnistati leht kahjulikuks ja hävitamisele
kuuluvaks.
1804 kehtestatud tsensuuriseadus põhines eeltsensuurile. Tsensorid olid tavaliselt
ametis ülikoolide juures. 1804. a seadusele lisandusid täiendavad eeskirjad ja
piirangud, näiteks ei tohtinud valitsusasutuste tegevuse kohta mingeid arvamusi
avaldada, peeti isegi ohtlikuks keiserlike teatrite etendusi retsenseerida. Nt 1834 suleti
vene populaarne ajakiri Moskovski Telegraf ettekäändel, et toimetaja teatritüki
annaabi.ee 
