LOOGIKA
Loogikale on aegade jooksul omistatud mitmeid nimetusi:
Aristotelese loogika, klassikaline loogika, traditsiooniline loogika,
deduktiivne loogika, formaalne loogika, moderne loogika, üldloogika -
kõik need nimetused on peaaegu sünonüümid ja erinevad oma
tähenduselt sedavõrd vähe, et õppeotstarbeliselt on nende täpsustamine
üleliigne. Seetõttu vastava õpperaamatu tiitellehele ongi tavaliselt
kirjutatud: Loogika.
Praeguseks on Aristotelese "istutatud loogikapuu" kasvanud
mitmeharuliseks ehk teisisõnu - tänapäeva loogikal on mitmeid
haruteadusi. Nendest olulisemad on: induktiivne loogika, dialektiline
loogika, matemaatiline ehk sümbolistlik loogika, modaalne loogika
(loetelust võib väljalugeda ajaloolist geneesi).
Kui deduktiivne on mõtlemine suunaga üldiselt üksikule, siis
induktiivne mõtlemine on üksikutelt üldisele. Vana-Kreeka teoreetiline ja
filosoofiline mõtlemine oli kogunisti deduktiivne, Aristotelese oma
kaasaarvatud
annaabi.ee 
