Arvuti ajalugu
meelelahutuses ja
rahanduses. Tänapäeval ei kujuta keegi elu ilma arvutiteta enam ettegi.
3
2.Arvutite areng 1939.aastast kuni 1950
aastani
Tänu vana masina kogukusele hakati ehitama uut täis-elektroonilist
arvutit. Seda
hakkasid ehitama John V. Atansoff (1903), kes oli Lowa Osariigi Ülikooli
professor ja
Clifford Berry kes oli gradueeritud Lowa Ülikooli õpilane. See arvuti pidi
töötama
kahendmuutujate ehk loogikamuutujatega, see tähendab seda, et
nende väärtused võisid olla kas tõesed või mitte-tõesed. Sellist
lahendust kasutas George Boole (1815.-1864), kes
laiendas kahendsüsteemi algebrasse öeldes, et igat matemaatilist tehet
saab märkida kas
tõese või mitte-tõese vastusega. Kahjuks kaotas nende projekt
rahastajad tänu sõjale ja
peagi hakkasid teadlased varjutama nende tööd teiste samalaatsete
töödega.
Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise.