Arvo valton
kirjanduse mängulisust. Talle on omane Koguja skeptiline vaimsus (Kaplinski 1984:
114), mis ohjab intellektuaalset kirge, ideede mängitamist.
1980-ndatel ilmub Valtoni sulest mitu romaani ja jutustust. ,,Arvid Silberi
maailmareis" (1984, lühem variant 1981) on veel novellitsükli struktuuriga,
püsielemendiks mehe ja naise ürgalgne suhe pillavalt metamorfeeruvate
fantaasiamaastike taustal. Sel ajal püüab Valton oma sõnul liikuda euroopalikult
loogikalt [---] soome-ugri või Siberi rahvaste või indiaanlaste loogika poole, mis on
väga lahtine, asjadel ei ole liiga kindlaid põhjusi, nad ei jagune valgeks ja mustaks ega
ole raamis ja lõpetatud (Köst 1986: 133). Olulisele kohale tõuseb opositsioon Lääs-Ida,
mis lähtub huvist taoismi ja zen-budismi vastu. Ida-aineline ajaloolis-filosoofiline romaan
,,Tee lõpmatuse teise otsa"(1978) räägib Tsingis-khaani vallutusretkedest ja kohtumisest
hiina mõttetarga Chang Chuniga