NIMEKORRALDUS koondkonspekt
Vanas Kreekas onoma on sõnad ja nimed.
Põhiline vaidlus sõnade ja nimede olemuse üle oli sellel teemal, et kas sõnad on looduse
poolt määratud või kokkuleppelised. Need, kes leidsid, et sõnad on kokkuleppelised, väideti,
et nimesid saab kokku leppida, on olemas samanimelisi inimesi, mis ei toeta looduse poolt
saamise hüpoteesi.
Uusajas käsitleti teemat loogikute vaatevinklist. Thomas Hobbes 1659 võrldes sõnu ja
nimesid tähistena. G.W.Leibniz 1765 käsitles keeleteadust loogikalisel alusel. Kõige rohkem
on mõju avaldanud J.S.Mill, kellelt 1843 ilmus loogika käsitlus, kus uuris nimesid. Temalt
pärineb väide, mida hiljem on vaidlustatud: nimel ei ole tähendust. Milli arutlus on selline, et
kui mingil objektile antud nimed annavad edasi informatsiooni e kannavad tähendust, on
tähendus selles, mida nad tähistavad, mitte selles, mida nad tähendavad. Neil ei ole rangelt
võttes tähendust. Võrdles pärisnimesid ristikesega, mida äramärkimiseks kasutatakse.
annaabi.ee 
