Loogika
arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär.
3) VÄLISTATUD KOLMANDA SEADUS : iga väite puhul on tõene kas väide ise
või selle eitus ning kolmandat võimalust ei ole.
Vastuolu vätlimise seaduse põhjal ei saa olla väide ja tema eitus korraga
tõesed, väistatud kolmanda seaduse põhjal ei saa nad aga korraga väärad
olla.
4) Küllaldase aluse seadus : ühtki väidet ei saa pidada tõeseks ega vääraks
ilma küllaldase aluseta.
LOOGIKAHARUD NING NENDE NIMETUSED
1) TRADITSIOONILINE LOOGIKA – koosneb peamiselt aristotellikust
süllogistikast ning sellega seotud väite- ja mõisteõpetusest.
Mõisteloogika.
2) KLASSIKALINE LOOGIKA – lausearvutus ja predikaatarvutus.
Klassikalises loogikas on väljend LAUSE sama tähendusega, mis
PROPOSITSIOON(väitlause sisu, mis pole seotud konkreetse keele või
ütlemisviisiga). Eesti keelses predikaatloogikas on väljendil lause veel
annaabi.ee 
